Sellel õppeaastal on karjääriõppe raames toimunud mitmeid silmaringi ja teadmisi avardavaid kohtumisi. Paljud kutsekoolid panustavad sellesse, et kutsuvad õpilasi külla. Meiegi saime Kehtna Kutsehariduskeskusest toreda ettepaneku ja jaanuarikuu viimasel päeval sõitsime 5.- 8. klassiga tutvuma sealse õppekeskkonnaga ja õpitavate erialadega.
Et tekitada noortes huvi ettevõtluse vastu, on vaja inspireerivaid kohtumisi päris ettevõtjatega. Töötukassa karjääriinfospetsialist Katri Buchti abiga kutsusime 6. veebruaril 8.-9. klassi õpilastega kohtuma ettevõtja Pedro Pregeli, kes rääkis oma ettevõtte loomise loo ja sellest, kuidas hakkama saada Austraalia tööturul.
Alljärgnevalt väike valik õpilaste kokkuvõtteid.
31. jaanuaril külastasime Kehtna Kutsehariduskeskust. Meile tutvustati kooli ja erialasid, mida seal õppida saab, ning selgitati, mis on kutsekooli ja gümnaasiumi erinevused. Nägime seal ka paari Kabala kooli vilistlast, kes paistsid olema üsna rõõmsad. Minule isiklikult meeldis IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) õppesuund ja ka siseviimistlus tundus põnev.
Sinna õppima ma ei läheks, sest mind huvitavat eriala seal ei õpetata. Nii mõneski mõttes oli õppekäik meeldiv. Oleks tore lähitulevikus veel mõnda kutsehariduskeskust külastada.
Kehtna Kutsehariduskeskuses saab õppida plaatimist, tehnikat, kokandust ja ITd. Normaalne on see, et saab stippi (õppetoetust) 60 eurot kuus. Mind huvitaks autotehniku eriala. Sain teada, et palk hakkaks olema umbes 1700 eurot. Tundus normaalne kool, aga ise läheksin pigem Säreverre.
31. jaanuaril käisime Kehtna Kutsehariduskeskuses. Kõigepealt räägiti meile, mis võimalused seal koolis on. Pärast tutvustati meile erialade klasse. Kokanduseriala tutvustamine oli kõige põnevam, sest meid ootas ees kaks ülesannet ja need olid ette valmistanud esimese kursuse õpilased. Pidime ära arvama toiduainete kaalud ning klaasidesse täpselt vett valama. Kahju, et ei saanud proovida õpilaste enda tehtud toite. Töötajad tundusid seal sõbralikud ja huvitavad. Kehtna oleks meie kooli õpilastele sellepärast hea variant, et see on lähedal.
Päev oli põnev. Mina ise sinna kooli ei läheks, sest seal pole mulle sobivat eriala. Kõige rohkem võiks mind huvitada autotehniku eriala, aga olen otsustanud, et lähen õppima raamatupidamist ja asjaajamist.
Kehtna Kutsehariduskeskuses sain teada, kelleks seal õppida saab. Seal saab õppida autotehnikuks, ehitajaks, kokaks ja IT-spetsialistiks. Mind huvitas kõige rohkem autotehniku ja ehituse eriala, sest need meeldivad mulle ja palk on ka kena, 1000-2900 eurot kuus. Tean autodest päris palju, putitan ja timmin ise kodus oma tsiklit ja see meeldib mulle. Kehtna kooli kokanduseriala õpilastel on oma restoran „Neljapäev“, mis on avatud neljapäeviti.
Ma mäletan Kehtna KHKst seda, et seal saab ainult kolme suunda õppida. Seal on remondi, teeninduse ja IT alad. See tundus huvitav, et õpilased saavad käia välismaal praktikal. Kui meile tutvustati kokanduse eriala, siis saime ise valada vett klaasidesse ja ära arvata toiduainete kaalusid. Õpitakse seal kahes majas. Uuem hoone (tehnikamaja) oli palju ilusam. Seal oli suur ja uhke õpilaste ühiselamu, aga seest me seda ei näinud. Kooli töötajad jätsid väga hea mulje. Olid sõbralikud ja vastasid hea meelega küsimustele. Ainult võiks seda öelda, et kui nad kutsuvad sinna õpilasi juba 5. klassist, siis peaks arvestama ka nende sõnavaraga. Ehk oleks pidanud rääkima lihtsamate sõnadega.
Kool näeb hea välja ning õpikeskkond on korralik. Väga hea mõte oli lasta ka õpilastel midagi ise proovida: pidime täpselt vett pokaalidesse valama ja käe järgi köögivilju kaaluma. Ka IT valdkonnas oli põnev. Saime näha, kus ja kuidas seda õpetatakse ja ka õpetaja oli väga tore. Läheksin sinna ise kindlasti õppima ja mul oleks seal väga mugav käia, kuid kahjuks seal ei ole selliseid erialasid, mida sooviksin õppida.
6. veebruaril külastas meie kooli ettevõtja Pedro Pregel. Ta rääkis väga põnevalt ja elavalt oma töökogemustest välismaal. Ta on elanud ja töötanud kaks korda Austraalias. Esimesel korral töötas ta traktoriga põldudel ja teist korda pärlite puhastajana laeva peal. Eestisse tagasi tulles käis ta kelneri koolitusel ja koos oma sõbraga, kellega nad tutvusid juhuslikult Austraalias, hakkasid pidama kohvikut „Eastern Outback“ Kehtnas. Samuti andis ta ülevaate välismaal töölkäimise seadustest, viisadest ja võõrkeele oskuse tähtsusest. Õpilased kuulasid süvenenult ja püüdsid tema tempoka esinemisega järge pidada. Pärast sai esitada küsimusi ja tuli välja, et nii mõnelgi oleks tahtmine sarnaseid retki ette võtta.
Pedro oli väga vaba ja vahetu suhtleja. Ta rääkis, kuidas tal oli läinud Austraalias (ta elas seal kaks aastat) ja kuidas välismaal elamise ja töötamisega hakkama saada. Ta töötas seal banaanikasvanduses ja pärlipüügilaevadel. Ta rääkis ka sellest, kuhu ta veel tahab reisima ja töötama minna ning mis põhimõttel ta oma sihtkohti valib. Mind huvitab välismaal töötamine ja õppimine väga.
Mulle meeldis Pedro jutt, kuidas ta kasvatas banaane, töötas traktori peal ja sai kõigega hakkama, kuigi oli varem sõitnud ainult mõned korrad onu traktoriga ühest põllu otsast teise. Mulle meeldis ka see, et ta eelistas elada maal ja et ta ei trüginud linna. Tahaks ise ka kuhugi nii reisima minna ja hea töökoha saada. Sain teada, et seda saab teha Working Holiday viisaga.
Karjääriõpetuse õpetaja Salle Nurmeta oma õpilastega
