Lasteaia teatripäev

28. märtsil tähistasime lasteaiarühmadega Lipa koolimajas ühiselt rahvusvahelist teatripäeva. Seekord ootas lapsi üllatus – külla tuli teatripäeva diskolehm, keda saatis autojuht Osvald. Diskolehm, tutvunud lastega, soovis, et lapsed paneksid talle toreda nime, mida tal veel polnud. Erinevate pakutud nimede seast valiti talle sobilik Särakabi. Särakabi kutsus lapsed tantsima. Liikumine on tervise alus ja nii saigi särtsaka muusika saatel esinemiseks hästi ette valmistada.
Esimesena vaatasime Lepatriinu ja Jõmmu laste ühist etendust „ Kadunud täpid“, teisena astusid lavale Muumi rühma lapsed etendusega „Hunt ja seitse kitsetalle“ ning viimasena esitasid võõrustajad Lustilapsed etenduse „Jussikese seitse sõpra“.
Päev oli suurepärane, kõik noored näitlejad olid väga tublid, ka päike piilus tänutäheks kevadiselt soojendades aknast sisse.
Pärast etteasteid tuli kiiruga saali Särakabi, kes vahepeal oli lüpsil käinud ja oma saagi kaasa võtnud, mida ta nüüd tänutäheks tublidele esinejatele jagas. Kuid nagu ikka põnevatel päevadel juhtub imesid, oli ka Särakabi piim vahepeal lehmakommiks muutunud. Nii saigi iga lasteaiarühm tubli osalemise eest lehmakommipaki ja tänukirja. Teatripäeva lõpetasime koos laval veel ühe diskotantsuga.
Lustilapse rühma õpetaja Ly Vaikmets-Vain

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

Emakeelepäeval kirjutasime ühe tähe lugusid

Pahased pardid
Poisid pildusid päikesepaistelisel päeval palli. Paul põrgatas palli Priidule. Priit pillas palli porilompi. Pall põrkas porilombist partide poole. Priit püüdis palli peatada. Paanikas pardid pladistasid prääksudes peitu. Poistele pakkus partide prääksumine põnevust. Pardid paistsid pettunud. Pahased pardid pöördusid parves poiste poole. Poisid pelgasid partide pahatahtlikke pilke. Pardid piirasid poisid piiramisrõngasse. Partide pealik pistis palliga plehku. Pealik pures palli pauguga puruks. Poisid pistsid paugu peale punuma. Pardid pöördusid pidutsedes pladistama.
5. klass

Kaunis kevad
Kägu kukkus kuusikus. Karu kakerdas kaasikus. Kukk kires, kana kaagutas. Koer kargas kassile kallale, kass kräunus koledasti. Kusagilt kostis kõva kärgatus. Kargasin kärgatust kuuldes kappi. Kapis krõbistas koi kampsunit. Keegi kolistas koridoris. Kutsumata külaline kuulatas- kas kedagi kodus? Köhatades kutsusin külalise kööki. Keetsin klassivennale kohvi. Klassivend kiitis küpsiseid. kell kuus kiirustas klassivend koju.
Karl-Aleksander

Metsa mõju
Mõtlesin minna metsa matkale. Mulle meeldib metsas. Mulle meeldib meega maiustada. Mesi muudab mõtted mõnusaks. Magus mesi meenutab mesilasi. Mesilane meisterdab mett. Mina meisterdan metsamarjadest moosi. Murakad, mustikad maitsevad moosis mõnusalt. Meelsasti mugin metsas maasikaid. Maasikad muudavad mõru maitse magusaks.  Murran metsas männimalakaid. Mänd meenutab mõnusat mõtlemist. Mure muutub metsas mõttetuks. Mõnusalt möllates mööduvad mured. Maasikad muutuvad maitsvaks moosiks. Mälestus metsast meenub mulle maasikamoosi maigutades.
Kaila Erika

Plikade pajatused
Plikad- Piret, Pille paterdasid poe poole. Poes palusid plikad poepreililt porgandeid, peete, paprikat, pasteeti. Poepreili pihtis: „Pole praegu porgandeid, peete. Peab paluma põllumees Peetri põllult porgandeid-peete. Praegu pakun pisut paprikat, purgiga pasteeti.”
Pille, Piretiga põrgatasid pargis punast palli. Puiesteelt paistis preilidele punase Peugeoti peatamine politsei poolt. Peugeoti paha poiss pistis punuma. Plikad pildistasid plagavat poissi. Politsei pistis poisi pokri. Pärast paitasid politseinikud plikade päid. Preilidele pisteti preemiaks pihku punt piibelehti. Peeti preemiapidu, peol pakuti porgandipirukaid, pepsit. Plikad panid porgandikoogi pintslisse.
3. klass

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

Tüdrukute nädal 6.-10. märtsil

20170303_093316_picmonkeyed

Pilt | Posted on by | Lisa kommentaar

Tööelu põnevad valikud

Sellel õppeaastal on karjääriõppe raames toimunud mitmeid silmaringi ja teadmisi avardavaid kohtumisi. Paljud kutsekoolid panustavad sellesse, et kutsuvad õpilasi külla. Meiegi saime Kehtna Kutsehariduskeskusest toreda ettepaneku ja jaanuarikuu viimasel päeval sõitsime 5.- 8. klassiga tutvuma sealse õppekeskkonnaga ja õpitavate erialadega.
Et tekitada noortes huvi ettevõtluse vastu, on vaja inspireerivaid kohtumisi päris ettevõtjatega. Töötukassa karjääriinfospetsialist Katri Buchti abiga kutsusime 6. veebruaril 8.-9. klassi õpilastega kohtuma ettevõtja Pedro Pregeli, kes rääkis oma ettevõtte loomise loo ja sellest, kuidas hakkama saada Austraalia tööturul.
Alljärgnevalt väike valik õpilaste kokkuvõtteid.
31. jaanuaril külastasime Kehtna Kutsehariduskeskust. Meile tutvustati kooli ja erialasid, mida seal õppida saab, ning selgitati, mis on kutsekooli ja gümnaasiumi erinevused. Nägime seal ka paari Kabala kooli vilistlast, kes paistsid olema üsna rõõmsad. Minule isiklikult meeldis IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) õppesuund ja ka siseviimistlus tundus põnev.
Sinna õppima ma ei läheks, sest mind huvitavat eriala seal ei õpetata. Nii mõneski mõttes oli õppekäik meeldiv. Oleks tore lähitulevikus veel mõnda kutsehariduskeskust külastada.

Kehtna Kutsehariduskeskuses saab õppida plaatimist, tehnikat, kokandust ja ITd. Normaalne on see, et saab stippi (õppetoetust) 60 eurot kuus. Mind huvitaks autotehniku eriala. Sain teada, et palk hakkaks olema umbes 1700 eurot. Tundus normaalne kool, aga ise läheksin pigem Säreverre.

31. jaanuaril käisime Kehtna Kutsehariduskeskuses. Kõigepealt räägiti meile, mis võimalused seal koolis on. Pärast tutvustati meile erialade klasse. Kokanduseriala tutvustamine oli kõige põnevam, sest meid ootas ees kaks ülesannet ja need olid ette valmistanud esimese kursuse õpilased. Pidime ära arvama toiduainete kaalud ning klaasidesse täpselt vett valama. Kahju, et ei saanud proovida õpilaste enda tehtud toite. Töötajad tundusid seal sõbralikud ja huvitavad. Kehtna oleks meie kooli õpilastele sellepärast hea variant, et see on lähedal.
Päev oli põnev. Mina ise sinna kooli ei läheks, sest seal pole mulle sobivat eriala. Kõige rohkem võiks mind huvitada autotehniku eriala, aga olen otsustanud, et lähen õppima raamatupidamist ja asjaajamist.

Kehtna Kutsehariduskeskuses sain teada, kelleks seal õppida saab. Seal saab õppida autotehnikuks, ehitajaks, kokaks ja IT-spetsialistiks. Mind huvitas kõige rohkem autotehniku ja ehituse eriala, sest need meeldivad mulle ja palk on ka kena, 1000-2900 eurot kuus. Tean autodest päris palju, putitan ja timmin ise kodus oma tsiklit ja see meeldib mulle. Kehtna kooli kokanduseriala õpilastel on oma restoran „Neljapäev“, mis on avatud neljapäeviti.

Ma mäletan Kehtna KHKst seda, et seal saab ainult kolme suunda õppida. Seal on remondi, teeninduse ja IT alad. See tundus huvitav, et õpilased saavad käia välismaal praktikal. Kui meile tutvustati kokanduse eriala, siis saime ise valada vett klaasidesse ja ära arvata toiduainete kaalusid. Õpitakse seal kahes majas. Uuem hoone (tehnikamaja) oli palju ilusam. Seal oli suur ja uhke õpilaste ühiselamu, aga seest me seda ei näinud. Kooli töötajad jätsid väga hea mulje. Olid sõbralikud ja vastasid hea meelega küsimustele. Ainult võiks seda öelda, et kui nad kutsuvad sinna õpilasi juba 5. klassist, siis peaks arvestama ka nende sõnavaraga. Ehk oleks pidanud rääkima lihtsamate sõnadega.

Kool näeb hea välja ning õpikeskkond on korralik. Väga hea mõte oli lasta ka õpilastel midagi ise proovida: pidime täpselt vett pokaalidesse valama ja käe järgi köögivilju kaaluma. Ka IT valdkonnas oli põnev. Saime näha, kus ja kuidas seda õpetatakse ja ka õpetaja oli väga tore. Läheksin sinna ise kindlasti õppima ja mul oleks seal väga mugav käia, kuid kahjuks seal ei ole selliseid erialasid, mida sooviksin õppida.

6. veebruaril külastas meie kooli ettevõtja Pedro Pregel. Ta rääkis väga põnevalt ja elavalt oma töökogemustest välismaal. Ta on elanud ja töötanud kaks korda Austraalias. Esimesel korral töötas ta traktoriga põldudel ja teist korda pärlite puhastajana laeva peal. Eestisse tagasi tulles käis ta kelneri koolitusel ja koos oma sõbraga, kellega nad tutvusid juhuslikult Austraalias, hakkasid pidama kohvikut „Eastern Outback“ Kehtnas. Samuti andis ta ülevaate välismaal töölkäimise seadustest, viisadest ja võõrkeele oskuse tähtsusest. Õpilased kuulasid süvenenult ja püüdsid tema tempoka esinemisega järge pidada. Pärast sai esitada küsimusi ja tuli välja, et nii mõnelgi oleks tahtmine sarnaseid retki ette võtta.

Pedro oli väga vaba ja vahetu suhtleja. Ta rääkis, kuidas tal oli läinud Austraalias (ta elas seal kaks aastat) ja kuidas välismaal elamise ja töötamisega hakkama saada. Ta töötas seal banaanikasvanduses ja pärlipüügilaevadel. Ta rääkis ka sellest, kuhu ta veel tahab reisima ja töötama minna ning mis põhimõttel ta oma sihtkohti valib. Mind huvitab välismaal töötamine ja õppimine väga.

Mulle meeldis Pedro jutt, kuidas ta kasvatas banaane, töötas traktori peal ja sai kõigega hakkama, kuigi oli varem sõitnud ainult mõned korrad onu traktoriga ühest põllu otsast teise. Mulle meeldis ka see, et ta eelistas elada maal ja et ta ei trüginud linna. Tahaks ise ka kuhugi nii reisima minna ja hea töökoha saada. Sain teada, et seda saab teha Working Holiday viisaga.
Karjääriõpetuse õpetaja Salle Nurmeta oma õpilastega

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

Vaatasime etendust “Miisu”

9. veebruaril külastasid 1. -5. klass NUKU teatrit. Vaatasime etendust „Miisu”.
Selle loo peategelasteks olid ajakirjanik Tibe ja kassnaine Miisu. Tibe armastas kasse ja seepärast kirjutas ta nende kohta ajalehte palju artikleid. Tema omanikule see aga ei meeldinud ja ta palus Tibel korralikke uudiseid kirjutada või muidu jääb ta oma tööst ilma. Ühel päeval kohtas Tibe üht imelikku naisterahvast. Samal õhtul tuli see naine tema koju. See oli Miisu, kes nägi välja nagu inimene, aga käitus väga kassilikult ning ta sai kassidega rääkida. Ta oligi varem kass olnud ning püüdis seda ka Tibele selgitada, aga too ei uskunud teda. Miisu suurim soov oli tagasi kassiks muutuda, sest ta ei osanud inimene olla. Tänu Miisule ei kaotanud Tibe oma tööd, sest Miisu sai tänavakassidelt palju huvitavat infot. Miisule hakkas järjest rohkem meeldima inimene olla ja kui õde talle vastumürgiks haruldase linnu tõi, ei tahtnud ta seda süüa. Ta otsustaski inimeseks jääda.
Meile kõigile meeldis see etendus väga, sest see oli põnev ja kaasahaarav ning sai päris palju nalja. Kassid olid tõeliselt armsad.
1. ja 5. klass

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

Käisime 3×3 korvpalli mängimas

Eelmisel aastal, 16. novembril käisime oma kooli kolme võistkonnaga Raplas 3×3 saalikorvpalli meistrivõistlustel.
Kõigepealt tutvustas meile 3×3 reegleid Kooliliidu esimees Henri Ausmaa. Pärast algasid nelja korvi all mängud. Kokku peeti 50 mängu.
6.-7. klassi poiste arvestuses saavutasime põhialagrupis 4. koha ja põhikoolide arvestuses 1. koha. Vahepauside ajal harjutasime korvpalli ning puhkasime.
Kui meie võistlused lõppesid, hakkasime noorematele kaasa elama. 6.-7. klassi tüdrukud saavutasid põhikoolide arvestuses 1. koha ning põhialagrupis 3. koha. Nooremad poisid saavutasid põhikoolide arvestuses 4. koha.
Lõpuks said kõik mängud mängitud ning hakati autasustama. Kui autasustamine lõppes läksime riietuma ning asusime kodu poole teele. Enne koju minekut hüppasime ka poest läbi.
Päev oli tore ja tahame kindlasti ise ka sellise päeva korraldada.
Hardi ja Kevin 7. klass

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

Meisterdamise töötoad

Meie selle aasta  meisterdamise töötubades said õpilased koos vanematega meisterdada jõulukaarte, kingikotte, ingleid ja ruumilisi lumehelbeid.
Töötubasid juhendasid klassiõpetajad ja Kabala noortetoa juhataja Sigrit.

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

Poistenädala videokokkuvõte

14. – 18. novembril oli meie koolis poistenädal. Nii poisid kui tüdrukud võtsid neile antud ülesannetest aktiivselt osa ning nautisid kogu nädalat. Lähemalt vaata tegemisest siit.

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

Lustilapse rühma sünnipäevapidu

3. novembril toimus Lipa lasteaiarühmas Lustilaps väga tore sündmus, nimelt on Lipa lasteaed töötanud valla allasutusena 25 aastat.
Õigupoolest alustas lastehoid tööd 26 aastat tagasi Raikküla kolhoosi alluvuses. Tööd alustati Raikküla kolhoosi Lipa klubi ruumides. Lasteaia juhatajaks sai Gerta Kaselaan. Õpetajaabina töötas Ludmilla Kasari. Lastele käis joonistamist õpetamas Aime Aus. Muusikat õpetas Heldi Tagel. Toitlustamisega tegeles Raikküla kolhoosi söökla. Toit toodi lasteaeda konteinerites. Lastehoiu nimi oli Mängunurk.
Alates 1991. aastast läks lasteaed Raikküla valla alluvusse. Samal aastal tuli õpetajana tööle Merike Lehtsalu ning töötas siin 20 aastat. Õpetajaabina asus tööle Maris Väli, sel ametikohal töötas ta 16 aastat. Tema asemele asus Marit Rahkemaa. Peale Gerta Kaselaane lahkumist tuli lasteaia juhatajaks Tiina Heinsoo, sel ametipostil töötas ta ühe aasta.
1996.a. sügisel kolis lasteaed Lipa koolimajja, kus asub tänaseni. Lühemat aega on lasteaiaõpetajatena töötanud Ester Luik, Marika Maltsar, Talvi Tuhkanen ja Merle Piirsalu. Õpetajaabidena on töötanud Tiina Rais-Raist, Malle Bergstein, Ainu Pailk ja Jaana Aedla. 2005. aastal asus liikumisõpetajana tööle Eha Pärdi, kes lisaks sellele asendab vajadusel õpetajaid ja õpetajaabisid.
Praegu töötavad Lustilapse rühmas õpetajad Ly Vaikmets-Vain, Tiina Viin, Eha Pärdi ja Heldi Tagel ning õpetajaabi Margit Pihelgas. Lastele valmistab maitsvat toitu Pilve Raudsepp, sooja toa eest hoolitseb Peeter Pärdi. Juhatajatena on töötanud Gerta Kaselaan, Tiina Heinsoo, Ain Pildre, Piret Urtson, Maire Roht.
Kõige pikemat aega on lasteaias töötanud Heldi Tagel (26 aastat), Merike Lehtsalu (20 aastat), Maris Väli (16 aastat), Eha Pärdi (11 aastat), Tiina Viin (6 aastat).
Õhtune peomeeleolu oli ülev. Lustilapse lapsed laulsid lõbusaid laule ja lugesid ka luuletusi, mis olid pühendatud isadele, sest ees ootas isadepäev. Seejärel astusid lavale külalisesinejad Kabala Lasteaiast-Põhikoolist ja Rapla Muusikakoolist. Suure üllatuse valmistas viiuliduo kahe palaga. Vilistlane Merily Vinter esines kahe kauni lauluga.
Järgnesid tänusõnad töötajatele ja koostööpartneritele. Endised töötajad said kingiks endavalmistatud kastanimunaordenid. Tänukirja pälvisid Merike Lehtsalu, Lea Luhari, Heldi Tagel, muusikakool, vallavalitsus ja teised head koostööpartnerid.
Pidu jätkus meeleolukate ühistantsudega. Kõrvalruumis ootas aga uhke sünnipäevatort ja suupisted. Kohvilauas oli tore võimalus meenutada möödunut ja vestelda päevakajalistel teemadel.
Heldi Tagel, Tiina Viin

 

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

Tegemised loodushariduse vallas

14. oktoobril külastasid 1.-3. klassi õpilased Kik-i projekti raames Tallinnas Energiaavastuskeskust. Alustati sissejuhatava maja tutvustusega ja seejärel algas esimene õppeprogramm „Avasta elekter”. Õpilastele tehti üksipulgi selgeks, mis on vooluring ja millistest osadest see koosneb. Üheskoos arutleti elektri teemal ja õpilased said ka ise aktiivselt katsetes osaleda. Lastele meeldib alati, kui tehakse pauku ja seegi kord jäänud „välk ja pauk” tulemata.
Järgmisena ootas õpilasi planetaariumietendus „ Tähetolm ja päikesepere”, kus tutvuti lähemalt päikesesüsteemi planeetidega. Rännak universumis kestis 40 minutit. Peale planeetide tundmaõppimist siirduti staatilise elektri katsele. Seal oli kõigil võimalik saada oma juuksed püsti, ka õpetajatel, ja kõrvalseisjatel oli väga lõbus seda vaadata.
Viimane õppeprogramm „Maisikepike ja prügi ärakaotamine” selgitas õpilastele, kuidas on inimkonna arenguga kaasnenud järjest enam suurenenud prügi tootmine. Tehti katse, et selgitada, millised peaksid olema pakendid, et need ei kuhjuks ega tuleks pidevalt juurde. Katse lõpuks jõutigi järeldusele, et pakendeid oleks mõistlik toota sellistest ainetest, nt tärklis, mis looduses lagunevad ega jää keskkonda koormama.
Õppekäik Energiaavastuskeskusesse meeldis väga nii õpilastele kui ka kaasas olnud õpetajatele ja kindlasti on nüüd õpetajatel elektrist rääkida lihtsam ja õpilastele õpitut meenutada.
2. novembril oli kogu kooliperel võimalus osa saada Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teabekeskuse poolt korraldatud kalanduse õpitubadest. Esmalt toimus teoreetiline osa, kus räägiti Läänemere kaladest, kalandusest, kalast inimeste toidulaual, kalade uurimisest ja võõrliikidest, õpiti kalu tundma fotode pealt. Teine tund oli praktiline – õpilased said ise teadlaste poolt kaasavõetud kalu lahata ja tundma õppida kala siseelundeid.
Kui esialgu kirtsutati kalalõhna peale nina ja tundus võõrastav hakata kala noa ja kääridega lõikama, siis töötoa lõpuks olid peaaegu kõik väga hakkamas ise teha ja uurida. Paljudele õpilastele oli see esimene kord üldse kala oma käega katsuda ja lahata.
Seegi oli üks teistmoodi koolitund ja nii õpilased kui õpetajad said teadmiste ja kogemuste võrra rikkamaks.
Õpetaja Ülli Toomemäe
kalandus1 kalandus2

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar