Hambad ragisevad, pilpad lendavad, puu vabiseb …

Nii toimetavad koprad. Nende kohalolekust jõgede, järvede, aga ka ojade ja kraavide ääres annavad märku langetatud puud ja kännud, mis meenutavad teritatud pliiatsiotsi.
16. mail käisime Kabala Lasteaia-Põhikooli lasteaialastega Viljandimaal Soomaa rahvuspargis ja läbisime huvitava ning hariva õppeprogrammi „Koprarajal meeletega“.
Reis Soomaale algas laste jaoks juba vara – bussis olime kohe peale hommikusööki. Sõit kulges viperusteta ja kiiresti, lapsed olid väga tublid. Kohale jõudes tervitasid meid toredad matkajuhid. Matka teemast „Koprarajal meeletega“ lähtuvalt uuris matkajuht laste käest, kas nad teavad midagi meeltest – lapsed olid nutikad ja oskasid vastata, et silmad vaatavad, kõrvad kuulevad, nina haistab, keel maitseb, käed kombivad. Matka eesmärk oligi õppida metsaloodust tunnetama erinevate meelte abil.
Koprarada viis meid läbi erinevate metsatüüpide – hämara kuusiku, heleda sõnajala-kaasiku, märja lodumetsa Mardu oja äärde. Seal elava koprapere toimetamisi oli meil võimalik lähemalt uurida. Rada oli 1,8 km pikk ja enamuses kaetud laudteega, sest talviste ja kevadiste üleujutuste ajal ei oleks muidu võimalik rada läbida. Matkarada läbides töötasid meil kõik meeled – uurisime maha langenud ja pehkinud puid, kuulasime lindude laulu, sõime jänesekapsast. Saime juurde palju tarkust kobraste elu kohta ja selle kohta, kuidas metsas käituda ja kuidas metsa hoida. Nägime oravat, kuulsime rähni. Lapsed näitasid matkajuhile oma tarkust puude, taimede, lindude ja loomade tundmisel ning julgesid ka küsida, kui midagi selgusetuks jäi või eriti huvi pakkus.
Kõige põnevam laste jaoks tundus olevat kobraste langetatud puude uurimine ja nende ümbert laastude korjamine – taskud said kõigil laaste täis.
Loomade-lindude topiseid näidati meile ka, saime mõistatada ja ära arvata, missugune on mingi looma saba, missugused on kellegi sarved.
Raja läbimine lastele üle jõu ei käinud – matka lõppedes olid nad rõõmsad ja aktiivsed ning kaasa võetud toit maitses värskes õhus ülihästi!
Meie päev Soomaa koprarajal oli täis toredaid avastusi ja uusi teadmisi. Aitäh matka organiseerijatele!
Marit Rahkemaa
Kabala Lasteaia-Põhikooli Muumi rühma õpetaja

Advertisements
Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

Väljasõit Järvakandi klaasitehasesse

Käisime klassiga Järvakandi klaasitehases, kus meile seletati ja näidati, kuidas valmistada klaasi ning ning miks on klaaspudelid paremad kui plastpakendid ja plastpudelid.
O-I Production AS on üks maailma suurimaid klaasitootjaid, mille toodangut kasutavad jookide ja toiduainete tootjad üle kogu maailma. Eestis on O-Il üks klaasitehas Järvakandis, mille ajalugu ulatub kaugemale kui 135 aastat. Juba üle saja aasta on nad oma ettevõtet arendanud kui paindlikult toimivat kaasaegset äri.
Alguses juhatati meid koosolekute ruumi, kus meile näidati slaidikava ettevõtte tööpõhimõtetest ja struktuurist. Meile räägiti ka ohutustehnika nõuetest. Pärast seda tegime tehases väikese ringkäigu ning suundusime uuesti koosolekute ruumi. Seal me rääkisime veel veidi töötajatega ja kõige lõpuks toimus kingituste vahetamine.
Päev oli lõbus, töötajad olid sõbralikud ja küsisid meilt küsimusi meie tulevikuplaanide kohta ja vastasid meie küsimustele.
Eneli Maltsar, 8. klass

20. aprillil käisime karjääriõpetuse tunni ajal Järvakandi klaasitehases.
Peahoonesse sisenedes läksime kõigepealt ühte ruumi, kus meile räägiti sellest tehasest lähemalt ja erinevatest ametitest, kellena töötajad ettevõttes töötavad. Selles ettevõttes on kõige tähtsam töötajate turvalisus.
Peale ülevaadet saime minna tehasesse ja neid masinaid oma silmaga näha. Selleks oli vaja panna jalga turvasaapad, kõrva kõrvatropid, pähe nokamüts ja kaitseprillid ning selga punane töökittel. Kui kõik olid korralikult turvavarustuse selga pannud, saimegi ringkäigule minna. Nägime, kuidas vedelast klaasist said pudelid ja kuidas neid hooldati kuni pakkimiseni välja. Lisaks saime vaadata läbi spetsiaalse klaasi klaasivanni, kus oli vedel klaasimass nagu hõõguv tulemeri.
Pärast tagasi esialgsesse kokkusaamisruumi minnes saime ka väikesed kingikotikesed. Ekskursioon oli väga lahe ja sain palju uusi teadmisi klaasi tootmise kohta.
Eiri Grünling, 8. klass

 

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

3×3 korvpallivõistlused koolis

Teisipäeval, 25. aprillil korraldasime 1.-5. klassile 3×3 korvpallivõistluse. Kui kõik olid jõudnud koguneda, siis seletasime võistlejatele reegleid, mille järgi mängitakse. Kui reeglid said seletatud, kutsusime kaptenid ette. Seekord valisid kaptenid ise endale meeskonna.  Võistkonnad said valitud ning mäng võis alata. Mäng toimus korraga kahe platsi peal, ühe platsi peal olin kohtunik mina, teise platsi peal Kevin. Õpilased mängisid hästi ja kohtunikutöö polnud eriti raske. Kui mäng lõppes, võtsime kaptenitelt allkirjad, et nad on skooriga nõus. Kui allkirjad kogutud, siis kutsusime järgmised meeskonnad platsile harjutama ning ise läksime tulemust protokolli kandma.
Kõik võistkonnad olid tublid ja võtsid julgelt osa. Tulisest lahingust väljus lõpuks võitjana Kristo meeskond.
Oli tore päev, kõik mängisid innukalt kaasa ning olid rõõmsad.  Loodame, et 3×3 korvpall saab koolis üheks lõbusaks ja toredaks traditsiooniks.
Meie kohtunikutöö oli suhteliselt kerge. Me märkisime punkte ja noomisime, kui keegi tegi suurema vea. Üldiselt vigu ei tehtud. Varem arvasin, et kohtunikutöö on raskem, aga ei olnudki nii hull, kui arvasin. Tahaksin olla veel pallimängude võistlustel kohtunik, sest see töö hakkas mulle päris meeldima.
Suur tänu õpetaja Reedale, kes aitas meid selle päeva korraldamisel. Täname ka pealtvaatajaid, kes elasid suure rõõmuga kaasa.
Hardi, 7. klass

Reedel, 28. aprillil oli 3×3 korvpallivõistlus 6.-9. klassi poistel ja tüdrukutel. Alustasime siis nii, et tutvustasime reegleid, et keegi vigu ei teeks ja seda, kes millisel platsil mängib. Olime ise kohtunikud ja õppisime kohtunikutööd, samas saime ka ise mängida ja võita, mis oli tore!
Poisid mängisid väga vahvalt ja võitluslikult ning sai korralikult higistada.  Seekord võitis Kevini meeskond.
Tüdrukute mäng oli sõbralik ja võitluslik. Võitis Jette tiim. Pärast, kui tüdrukud ära mängisid, tuli kaks emade tiimi, kes mängisid tüdrukute esimese ja teise kohaga. Emad 2 ja tüdrukute teine tiim mängisid viiki. Emad 1 aga võitsid tüdrukute esimest tiimi.
Vaatajaid oli päris palju. Saime kogemusi koostöö tegemises ja julgust. Päev oli üldiselt tore ja lõbus. Siiski mõned inimesed käitusid oma meeskonnakaaslastega ebaviisakalt, mille tõttu kaks õpilast lahkusid. Suutsime  keerulise olukorra lahendada ja leida asendusmängijad.
Kõik võistlejad said diplomi ja kommi, esikoha võitjad said suure šokolaadi.
Kevin, 7. klass

Killukesi võistluspäevast:

 

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

Kohtumine Huumorimuuseumis

Märtsikuus käisime külas Purkus asuvas Huumorimuuseumis. Seal pidime kohtuma karikaturistide Andrus Tamme ja Priit Koppeliga. Läksime sinna sellepärast, et osaleme eTwinningu projektis „Loovus ja karikatuurikunst.“
Enne karikaturistide saabumist rääkis õpetaja Salle meile, mis selles majas enne oli ja kuidas kõik alguse sai. Kohtumine toimus vanas õpetajate toas. Seal oli seintel palju sarže Eesti kuulsustest ja tutvuda sai erinevate karikaturistide naljapiltidega. Igas nurgas olid väga õudse ilmega kujud. Neid nägin pärast unes ka, väga jubedad olid. Seinal oli ka kalasoomustest maal, mis kujutas tormist merd ja oli üpriski vägev.
Kui humoristid kohale jõudsid sai tehtud väga palju pilte ja kogu tähelepanu tõmbas alguses endale Priidu väga nunnu koer Robi. Kui kõik olid isu täis paitanud, võis kohtumine alata. Rääkisime väga palju kultuurist ja huumorist läbi ajaloo ning Eesti karikaturistidest. Saime teada, et Andrus Tamm on ka huumoriajakirja „Pilkaja“ peatoimetaja. Nalja sai ka päris palju.
Veel sain teada, et Tartus korraldatakse ka laste naljapiltide võistlust „Mida naerad, koolijüts?“. Võib-olla kunagi võtan ka sealt osa.
Luisa Laane, 8 klass

25. märtsil saime meie, e-Twinningu projektis osalejad, kokku Pilkaja peatoimetaja Andrus Tammega ja karikaturisti Priit Koppeliga. Kohtumine toimus Purkus Huumorimuuseumis. Nad rääkisid meile, mis asi see karikatuur üldse on ja mida see endast kujutab. Nad rääkisid väga huvitavalt ja tõid ka näiteid.
Ma sain uut teada seda, et tegelikult on Eestis karikatuuride joonistamisega tegelevaid inimesi väga palju. Aga meedia ja ajalehed ei kajasta seda piisavalt. Igal ajalehel on kindel karikaturist ja ülejäänutest me tegelikult ei tea midagi.
Saime tutvuda ka huvitava näitusega erinevatest saržidest ja karikatuuridest ja vaadata kujusid, mis iseloomustasid naiste elu. Samuti olid seal ka kaustad, kust sai ülevaate paljude Eesti karikaturistide loomingust.
Eiri Grünling, 8 klass

 

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

Lasteaia teatripäev

28. märtsil tähistasime lasteaiarühmadega Lipa koolimajas ühiselt rahvusvahelist teatripäeva. Seekord ootas lapsi üllatus – külla tuli teatripäeva diskolehm, keda saatis autojuht Osvald. Diskolehm, tutvunud lastega, soovis, et lapsed paneksid talle toreda nime, mida tal veel polnud. Erinevate pakutud nimede seast valiti talle sobilik Särakabi. Särakabi kutsus lapsed tantsima. Liikumine on tervise alus ja nii saigi särtsaka muusika saatel esinemiseks hästi ette valmistada.
Esimesena vaatasime Lepatriinu ja Jõmmu laste ühist etendust „ Kadunud täpid“, teisena astusid lavale Muumi rühma lapsed etendusega „Hunt ja seitse kitsetalle“ ning viimasena esitasid võõrustajad Lustilapsed etenduse „Jussikese seitse sõpra“.
Päev oli suurepärane, kõik noored näitlejad olid väga tublid, ka päike piilus tänutäheks kevadiselt soojendades aknast sisse.
Pärast etteasteid tuli kiiruga saali Särakabi, kes vahepeal oli lüpsil käinud ja oma saagi kaasa võtnud, mida ta nüüd tänutäheks tublidele esinejatele jagas. Kuid nagu ikka põnevatel päevadel juhtub imesid, oli ka Särakabi piim vahepeal lehmakommiks muutunud. Nii saigi iga lasteaiarühm tubli osalemise eest lehmakommipaki ja tänukirja. Teatripäeva lõpetasime koos laval veel ühe diskotantsuga.
Lustilapse rühma õpetaja Ly Vaikmets-Vain

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

Emakeelepäeval kirjutasime ühe tähe lugusid

Pahased pardid
Poisid pildusid päikesepaistelisel päeval palli. Paul põrgatas palli Priidule. Priit pillas palli porilompi. Pall põrkas porilombist partide poole. Priit püüdis palli peatada. Paanikas pardid pladistasid prääksudes peitu. Poistele pakkus partide prääksumine põnevust. Pardid paistsid pettunud. Pahased pardid pöördusid parves poiste poole. Poisid pelgasid partide pahatahtlikke pilke. Pardid piirasid poisid piiramisrõngasse. Partide pealik pistis palliga plehku. Pealik pures palli pauguga puruks. Poisid pistsid paugu peale punuma. Pardid pöördusid pidutsedes pladistama.
5. klass

Kaunis kevad
Kägu kukkus kuusikus. Karu kakerdas kaasikus. Kukk kires, kana kaagutas. Koer kargas kassile kallale, kass kräunus koledasti. Kusagilt kostis kõva kärgatus. Kargasin kärgatust kuuldes kappi. Kapis krõbistas koi kampsunit. Keegi kolistas koridoris. Kutsumata külaline kuulatas- kas kedagi kodus? Köhatades kutsusin külalise kööki. Keetsin klassivennale kohvi. Klassivend kiitis küpsiseid. kell kuus kiirustas klassivend koju.
Karl-Aleksander

Metsa mõju
Mõtlesin minna metsa matkale. Mulle meeldib metsas. Mulle meeldib meega maiustada. Mesi muudab mõtted mõnusaks. Magus mesi meenutab mesilasi. Mesilane meisterdab mett. Mina meisterdan metsamarjadest moosi. Murakad, mustikad maitsevad moosis mõnusalt. Meelsasti mugin metsas maasikaid. Maasikad muudavad mõru maitse magusaks.  Murran metsas männimalakaid. Mänd meenutab mõnusat mõtlemist. Mure muutub metsas mõttetuks. Mõnusalt möllates mööduvad mured. Maasikad muutuvad maitsvaks moosiks. Mälestus metsast meenub mulle maasikamoosi maigutades.
Kaila Erika

Plikade pajatused
Plikad- Piret, Pille paterdasid poe poole. Poes palusid plikad poepreililt porgandeid, peete, paprikat, pasteeti. Poepreili pihtis: „Pole praegu porgandeid, peete. Peab paluma põllumees Peetri põllult porgandeid-peete. Praegu pakun pisut paprikat, purgiga pasteeti.”
Pille, Piretiga põrgatasid pargis punast palli. Puiesteelt paistis preilidele punase Peugeoti peatamine politsei poolt. Peugeoti paha poiss pistis punuma. Plikad pildistasid plagavat poissi. Politsei pistis poisi pokri. Pärast paitasid politseinikud plikade päid. Preilidele pisteti preemiaks pihku punt piibelehti. Peeti preemiapidu, peol pakuti porgandipirukaid, pepsit. Plikad panid porgandikoogi pintslisse.
3. klass

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

Tüdrukute nädal 6.-10. märtsil

20170303_093316_picmonkeyed

Pilt | Posted on by | Lisa kommentaar