Väljasõit Järvakandi klaasitehasesse

Käisime klassiga Järvakandi klaasitehases, kus meile seletati ja näidati, kuidas valmistada klaasi ning ning miks on klaaspudelid paremad kui plastpakendid ja plastpudelid.
O-I Production AS on üks maailma suurimaid klaasitootjaid, mille toodangut kasutavad jookide ja toiduainete tootjad üle kogu maailma. Eestis on O-Il üks klaasitehas Järvakandis, mille ajalugu ulatub kaugemale kui 135 aastat. Juba üle saja aasta on nad oma ettevõtet arendanud kui paindlikult toimivat kaasaegset äri.
Alguses juhatati meid koosolekute ruumi, kus meile näidati slaidikava ettevõtte tööpõhimõtetest ja struktuurist. Meile räägiti ka ohutustehnika nõuetest. Pärast seda tegime tehases väikese ringkäigu ning suundusime uuesti koosolekute ruumi. Seal me rääkisime veel veidi töötajatega ja kõige lõpuks toimus kingituste vahetamine.
Päev oli lõbus, töötajad olid sõbralikud ja küsisid meilt küsimusi meie tulevikuplaanide kohta ja vastasid meie küsimustele.
Eneli Maltsar, 8. klass

20. aprillil käisime karjääriõpetuse tunni ajal Järvakandi klaasitehases.
Peahoonesse sisenedes läksime kõigepealt ühte ruumi, kus meile räägiti sellest tehasest lähemalt ja erinevatest ametitest, kellena töötajad ettevõttes töötavad. Selles ettevõttes on kõige tähtsam töötajate turvalisus.
Peale ülevaadet saime minna tehasesse ja neid masinaid oma silmaga näha. Selleks oli vaja panna jalga turvasaapad, kõrva kõrvatropid, pähe nokamüts ja kaitseprillid ning selga punane töökittel. Kui kõik olid korralikult turvavarustuse selga pannud, saimegi ringkäigule minna. Nägime, kuidas vedelast klaasist said pudelid ja kuidas neid hooldati kuni pakkimiseni välja. Lisaks saime vaadata läbi spetsiaalse klaasi klaasivanni, kus oli vedel klaasimass nagu hõõguv tulemeri.
Pärast tagasi esialgsesse kokkusaamisruumi minnes saime ka väikesed kingikotikesed. Ekskursioon oli väga lahe ja sain palju uusi teadmisi klaasi tootmise kohta.
Eiri Grünling, 8. klass

 

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

3×3 korvpallivõistlused koolis

Teisipäeval, 25. aprillil korraldasime 1.-5. klassile 3×3 korvpallivõistluse. Kui kõik olid jõudnud koguneda, siis seletasime võistlejatele reegleid, mille järgi mängitakse. Kui reeglid said seletatud, kutsusime kaptenid ette. Seekord valisid kaptenid ise endale meeskonna.  Võistkonnad said valitud ning mäng võis alata. Mäng toimus korraga kahe platsi peal, ühe platsi peal olin kohtunik mina, teise platsi peal Kevin. Õpilased mängisid hästi ja kohtunikutöö polnud eriti raske. Kui mäng lõppes, võtsime kaptenitelt allkirjad, et nad on skooriga nõus. Kui allkirjad kogutud, siis kutsusime järgmised meeskonnad platsile harjutama ning ise läksime tulemust protokolli kandma.
Kõik võistkonnad olid tublid ja võtsid julgelt osa. Tulisest lahingust väljus lõpuks võitjana Kristo meeskond.
Oli tore päev, kõik mängisid innukalt kaasa ning olid rõõmsad.  Loodame, et 3×3 korvpall saab koolis üheks lõbusaks ja toredaks traditsiooniks.
Meie kohtunikutöö oli suhteliselt kerge. Me märkisime punkte ja noomisime, kui keegi tegi suurema vea. Üldiselt vigu ei tehtud. Varem arvasin, et kohtunikutöö on raskem, aga ei olnudki nii hull, kui arvasin. Tahaksin olla veel pallimängude võistlustel kohtunik, sest see töö hakkas mulle päris meeldima.
Suur tänu õpetaja Reedale, kes aitas meid selle päeva korraldamisel. Täname ka pealtvaatajaid, kes elasid suure rõõmuga kaasa.
Hardi, 7. klass

Reedel, 28. aprillil oli 3×3 korvpallivõistlus 6.-9. klassi poistel ja tüdrukutel. Alustasime siis nii, et tutvustasime reegleid, et keegi vigu ei teeks ja seda, kes millisel platsil mängib. Olime ise kohtunikud ja õppisime kohtunikutööd, samas saime ka ise mängida ja võita, mis oli tore!
Poisid mängisid väga vahvalt ja võitluslikult ning sai korralikult higistada.  Seekord võitis Kevini meeskond.
Tüdrukute mäng oli sõbralik ja võitluslik. Võitis Jette tiim. Pärast, kui tüdrukud ära mängisid, tuli kaks emade tiimi, kes mängisid tüdrukute esimese ja teise kohaga. Emad 2 ja tüdrukute teine tiim mängisid viiki. Emad 1 aga võitsid tüdrukute esimest tiimi.
Vaatajaid oli päris palju. Saime kogemusi koostöö tegemises ja julgust. Päev oli üldiselt tore ja lõbus. Siiski mõned inimesed käitusid oma meeskonnakaaslastega ebaviisakalt, mille tõttu kaks õpilast lahkusid. Suutsime  keerulise olukorra lahendada ja leida asendusmängijad.
Kõik võistlejad said diplomi ja kommi, esikoha võitjad said suure šokolaadi.
Kevin, 7. klass

Killukesi võistluspäevast:

 

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

Kohtumine Huumorimuuseumis

Märtsikuus käisime külas Purkus asuvas Huumorimuuseumis. Seal pidime kohtuma karikaturistide Andrus Tamme ja Priit Koppeliga. Läksime sinna sellepärast, et osaleme eTwinningu projektis „Loovus ja karikatuurikunst.“
Enne karikaturistide saabumist rääkis õpetaja Salle meile, mis selles majas enne oli ja kuidas kõik alguse sai. Kohtumine toimus vanas õpetajate toas. Seal oli seintel palju sarže Eesti kuulsustest ja tutvuda sai erinevate karikaturistide naljapiltidega. Igas nurgas olid väga õudse ilmega kujud. Neid nägin pärast unes ka, väga jubedad olid. Seinal oli ka kalasoomustest maal, mis kujutas tormist merd ja oli üpriski vägev.
Kui humoristid kohale jõudsid sai tehtud väga palju pilte ja kogu tähelepanu tõmbas alguses endale Priidu väga nunnu koer Robi. Kui kõik olid isu täis paitanud, võis kohtumine alata. Rääkisime väga palju kultuurist ja huumorist läbi ajaloo ning Eesti karikaturistidest. Saime teada, et Andrus Tamm on ka huumoriajakirja „Pilkaja“ peatoimetaja. Nalja sai ka päris palju.
Veel sain teada, et Tartus korraldatakse ka laste naljapiltide võistlust „Mida naerad, koolijüts?“. Võib-olla kunagi võtan ka sealt osa.
Luisa Laane, 8 klass

25. märtsil saime meie, e-Twinningu projektis osalejad, kokku Pilkaja peatoimetaja Andrus Tammega ja karikaturisti Priit Koppeliga. Kohtumine toimus Purkus Huumorimuuseumis. Nad rääkisid meile, mis asi see karikatuur üldse on ja mida see endast kujutab. Nad rääkisid väga huvitavalt ja tõid ka näiteid.
Ma sain uut teada seda, et tegelikult on Eestis karikatuuride joonistamisega tegelevaid inimesi väga palju. Aga meedia ja ajalehed ei kajasta seda piisavalt. Igal ajalehel on kindel karikaturist ja ülejäänutest me tegelikult ei tea midagi.
Saime tutvuda ka huvitava näitusega erinevatest saržidest ja karikatuuridest ja vaadata kujusid, mis iseloomustasid naiste elu. Samuti olid seal ka kaustad, kust sai ülevaate paljude Eesti karikaturistide loomingust.
Eiri Grünling, 8 klass

 

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

Lasteaia teatripäev

28. märtsil tähistasime lasteaiarühmadega Lipa koolimajas ühiselt rahvusvahelist teatripäeva. Seekord ootas lapsi üllatus – külla tuli teatripäeva diskolehm, keda saatis autojuht Osvald. Diskolehm, tutvunud lastega, soovis, et lapsed paneksid talle toreda nime, mida tal veel polnud. Erinevate pakutud nimede seast valiti talle sobilik Särakabi. Särakabi kutsus lapsed tantsima. Liikumine on tervise alus ja nii saigi särtsaka muusika saatel esinemiseks hästi ette valmistada.
Esimesena vaatasime Lepatriinu ja Jõmmu laste ühist etendust „ Kadunud täpid“, teisena astusid lavale Muumi rühma lapsed etendusega „Hunt ja seitse kitsetalle“ ning viimasena esitasid võõrustajad Lustilapsed etenduse „Jussikese seitse sõpra“.
Päev oli suurepärane, kõik noored näitlejad olid väga tublid, ka päike piilus tänutäheks kevadiselt soojendades aknast sisse.
Pärast etteasteid tuli kiiruga saali Särakabi, kes vahepeal oli lüpsil käinud ja oma saagi kaasa võtnud, mida ta nüüd tänutäheks tublidele esinejatele jagas. Kuid nagu ikka põnevatel päevadel juhtub imesid, oli ka Särakabi piim vahepeal lehmakommiks muutunud. Nii saigi iga lasteaiarühm tubli osalemise eest lehmakommipaki ja tänukirja. Teatripäeva lõpetasime koos laval veel ühe diskotantsuga.
Lustilapse rühma õpetaja Ly Vaikmets-Vain

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

Emakeelepäeval kirjutasime ühe tähe lugusid

Pahased pardid
Poisid pildusid päikesepaistelisel päeval palli. Paul põrgatas palli Priidule. Priit pillas palli porilompi. Pall põrkas porilombist partide poole. Priit püüdis palli peatada. Paanikas pardid pladistasid prääksudes peitu. Poistele pakkus partide prääksumine põnevust. Pardid paistsid pettunud. Pahased pardid pöördusid parves poiste poole. Poisid pelgasid partide pahatahtlikke pilke. Pardid piirasid poisid piiramisrõngasse. Partide pealik pistis palliga plehku. Pealik pures palli pauguga puruks. Poisid pistsid paugu peale punuma. Pardid pöördusid pidutsedes pladistama.
5. klass

Kaunis kevad
Kägu kukkus kuusikus. Karu kakerdas kaasikus. Kukk kires, kana kaagutas. Koer kargas kassile kallale, kass kräunus koledasti. Kusagilt kostis kõva kärgatus. Kargasin kärgatust kuuldes kappi. Kapis krõbistas koi kampsunit. Keegi kolistas koridoris. Kutsumata külaline kuulatas- kas kedagi kodus? Köhatades kutsusin külalise kööki. Keetsin klassivennale kohvi. Klassivend kiitis küpsiseid. kell kuus kiirustas klassivend koju.
Karl-Aleksander

Metsa mõju
Mõtlesin minna metsa matkale. Mulle meeldib metsas. Mulle meeldib meega maiustada. Mesi muudab mõtted mõnusaks. Magus mesi meenutab mesilasi. Mesilane meisterdab mett. Mina meisterdan metsamarjadest moosi. Murakad, mustikad maitsevad moosis mõnusalt. Meelsasti mugin metsas maasikaid. Maasikad muudavad mõru maitse magusaks.  Murran metsas männimalakaid. Mänd meenutab mõnusat mõtlemist. Mure muutub metsas mõttetuks. Mõnusalt möllates mööduvad mured. Maasikad muutuvad maitsvaks moosiks. Mälestus metsast meenub mulle maasikamoosi maigutades.
Kaila Erika

Plikade pajatused
Plikad- Piret, Pille paterdasid poe poole. Poes palusid plikad poepreililt porgandeid, peete, paprikat, pasteeti. Poepreili pihtis: „Pole praegu porgandeid, peete. Peab paluma põllumees Peetri põllult porgandeid-peete. Praegu pakun pisut paprikat, purgiga pasteeti.”
Pille, Piretiga põrgatasid pargis punast palli. Puiesteelt paistis preilidele punase Peugeoti peatamine politsei poolt. Peugeoti paha poiss pistis punuma. Plikad pildistasid plagavat poissi. Politsei pistis poisi pokri. Pärast paitasid politseinikud plikade päid. Preilidele pisteti preemiaks pihku punt piibelehti. Peeti preemiapidu, peol pakuti porgandipirukaid, pepsit. Plikad panid porgandikoogi pintslisse.
3. klass

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

Tüdrukute nädal 6.-10. märtsil

20170303_093316_picmonkeyed

Pilt | Posted on by | Lisa kommentaar

Tööelu põnevad valikud

Sellel õppeaastal on karjääriõppe raames toimunud mitmeid silmaringi ja teadmisi avardavaid kohtumisi. Paljud kutsekoolid panustavad sellesse, et kutsuvad õpilasi külla. Meiegi saime Kehtna Kutsehariduskeskusest toreda ettepaneku ja jaanuarikuu viimasel päeval sõitsime 5.- 8. klassiga tutvuma sealse õppekeskkonnaga ja õpitavate erialadega.
Et tekitada noortes huvi ettevõtluse vastu, on vaja inspireerivaid kohtumisi päris ettevõtjatega. Töötukassa karjääriinfospetsialist Katri Buchti abiga kutsusime 6. veebruaril 8.-9. klassi õpilastega kohtuma ettevõtja Pedro Pregeli, kes rääkis oma ettevõtte loomise loo ja sellest, kuidas hakkama saada Austraalia tööturul.
Alljärgnevalt väike valik õpilaste kokkuvõtteid.
31. jaanuaril külastasime Kehtna Kutsehariduskeskust. Meile tutvustati kooli ja erialasid, mida seal õppida saab, ning selgitati, mis on kutsekooli ja gümnaasiumi erinevused. Nägime seal ka paari Kabala kooli vilistlast, kes paistsid olema üsna rõõmsad. Minule isiklikult meeldis IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) õppesuund ja ka siseviimistlus tundus põnev.
Sinna õppima ma ei läheks, sest mind huvitavat eriala seal ei õpetata. Nii mõneski mõttes oli õppekäik meeldiv. Oleks tore lähitulevikus veel mõnda kutsehariduskeskust külastada.

Kehtna Kutsehariduskeskuses saab õppida plaatimist, tehnikat, kokandust ja ITd. Normaalne on see, et saab stippi (õppetoetust) 60 eurot kuus. Mind huvitaks autotehniku eriala. Sain teada, et palk hakkaks olema umbes 1700 eurot. Tundus normaalne kool, aga ise läheksin pigem Säreverre.

31. jaanuaril käisime Kehtna Kutsehariduskeskuses. Kõigepealt räägiti meile, mis võimalused seal koolis on. Pärast tutvustati meile erialade klasse. Kokanduseriala tutvustamine oli kõige põnevam, sest meid ootas ees kaks ülesannet ja need olid ette valmistanud esimese kursuse õpilased. Pidime ära arvama toiduainete kaalud ning klaasidesse täpselt vett valama. Kahju, et ei saanud proovida õpilaste enda tehtud toite. Töötajad tundusid seal sõbralikud ja huvitavad. Kehtna oleks meie kooli õpilastele sellepärast hea variant, et see on lähedal.
Päev oli põnev. Mina ise sinna kooli ei läheks, sest seal pole mulle sobivat eriala. Kõige rohkem võiks mind huvitada autotehniku eriala, aga olen otsustanud, et lähen õppima raamatupidamist ja asjaajamist.

Kehtna Kutsehariduskeskuses sain teada, kelleks seal õppida saab. Seal saab õppida autotehnikuks, ehitajaks, kokaks ja IT-spetsialistiks. Mind huvitas kõige rohkem autotehniku ja ehituse eriala, sest need meeldivad mulle ja palk on ka kena, 1000-2900 eurot kuus. Tean autodest päris palju, putitan ja timmin ise kodus oma tsiklit ja see meeldib mulle. Kehtna kooli kokanduseriala õpilastel on oma restoran „Neljapäev“, mis on avatud neljapäeviti.

Ma mäletan Kehtna KHKst seda, et seal saab ainult kolme suunda õppida. Seal on remondi, teeninduse ja IT alad. See tundus huvitav, et õpilased saavad käia välismaal praktikal. Kui meile tutvustati kokanduse eriala, siis saime ise valada vett klaasidesse ja ära arvata toiduainete kaalusid. Õpitakse seal kahes majas. Uuem hoone (tehnikamaja) oli palju ilusam. Seal oli suur ja uhke õpilaste ühiselamu, aga seest me seda ei näinud. Kooli töötajad jätsid väga hea mulje. Olid sõbralikud ja vastasid hea meelega küsimustele. Ainult võiks seda öelda, et kui nad kutsuvad sinna õpilasi juba 5. klassist, siis peaks arvestama ka nende sõnavaraga. Ehk oleks pidanud rääkima lihtsamate sõnadega.

Kool näeb hea välja ning õpikeskkond on korralik. Väga hea mõte oli lasta ka õpilastel midagi ise proovida: pidime täpselt vett pokaalidesse valama ja käe järgi köögivilju kaaluma. Ka IT valdkonnas oli põnev. Saime näha, kus ja kuidas seda õpetatakse ja ka õpetaja oli väga tore. Läheksin sinna ise kindlasti õppima ja mul oleks seal väga mugav käia, kuid kahjuks seal ei ole selliseid erialasid, mida sooviksin õppida.

6. veebruaril külastas meie kooli ettevõtja Pedro Pregel. Ta rääkis väga põnevalt ja elavalt oma töökogemustest välismaal. Ta on elanud ja töötanud kaks korda Austraalias. Esimesel korral töötas ta traktoriga põldudel ja teist korda pärlite puhastajana laeva peal. Eestisse tagasi tulles käis ta kelneri koolitusel ja koos oma sõbraga, kellega nad tutvusid juhuslikult Austraalias, hakkasid pidama kohvikut „Eastern Outback“ Kehtnas. Samuti andis ta ülevaate välismaal töölkäimise seadustest, viisadest ja võõrkeele oskuse tähtsusest. Õpilased kuulasid süvenenult ja püüdsid tema tempoka esinemisega järge pidada. Pärast sai esitada küsimusi ja tuli välja, et nii mõnelgi oleks tahtmine sarnaseid retki ette võtta.

Pedro oli väga vaba ja vahetu suhtleja. Ta rääkis, kuidas tal oli läinud Austraalias (ta elas seal kaks aastat) ja kuidas välismaal elamise ja töötamisega hakkama saada. Ta töötas seal banaanikasvanduses ja pärlipüügilaevadel. Ta rääkis ka sellest, kuhu ta veel tahab reisima ja töötama minna ning mis põhimõttel ta oma sihtkohti valib. Mind huvitab välismaal töötamine ja õppimine väga.

Mulle meeldis Pedro jutt, kuidas ta kasvatas banaane, töötas traktori peal ja sai kõigega hakkama, kuigi oli varem sõitnud ainult mõned korrad onu traktoriga ühest põllu otsast teise. Mulle meeldis ka see, et ta eelistas elada maal ja et ta ei trüginud linna. Tahaks ise ka kuhugi nii reisima minna ja hea töökoha saada. Sain teada, et seda saab teha Working Holiday viisaga.
Karjääriõpetuse õpetaja Salle Nurmeta oma õpilastega

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar